maalolek on küll aeglase kulgemisega, kuid üpris produktiivne. selle asemel et õhtuti tänavatel uidata ja pubides sõpradega muljetada, saab hoopis kätt soojas hoida, sest kella 10ks on väljas nagunii liiga pime, et toast vabatahtlikult välja ronida (seda enam, et ainukesed valguslapid asuvad koolimaja hoovis, bussijaamas ja politsei-pääste juures). asjade lahtikolimisega olen muidugi üpris aeglane ehk ega tark ei torma / Torma. vähemalt ma tean, kus asuvad mu riided ja et kadunud asjad polegi päriskadunud.
Lõpetuseks veel fotosüüdistused tõestamaks, et tegelikult olen ma jänes.
eelmisel kevadel Katiga Toomemäel
eelmisel suvel Riia loomaaias
K.
No comments:
Post a Comment